Mul on kombeks aeg-ajalt taaskasutuspoodides ka meeste osakonda piiluda. Üldsielt loodan siimaani avastada midagi, mis abikaasale sobida võiks, aga enamasti jäävad silma ainult sellised esemed, mida ise kasutada tahaksin. Nendes on ju hoopis rohkem kangast kui naiste riietes. See must triiksärk on mingisuguse Läti brändi Evermen toodang. Mulle meeldis see omapärane nööbiasetus ja ka see, et pole mehist ja massiivset kraed. Aga must üksi jääb natuke igavaks, seega otsisin talle midagi sobivat juurde. Leidsingi peagi Jack & Jones ruudulise triiksärgi. Tahtsin põhjana ikkagi pigem seda musta pluusi kasutada, aga polnud kohe päris täpset aimu kuidas edasi talitada. Seega ma kulutasin ühe terve pika õhtu nende kahe pluusi lahti harutamisele. Siis läks ka mõte jooksma. Mul ei ole kusagilt ühtegi lõiget võtta, seega proovsin lihtsalt väiksema pluusi järgi erinevate särkide jupid ühesuuruseks lõigata. Kinnitasin ja õmblesin ruudulise jupi õlast seljaosaga kokku. Seejärel tegin mannekeeni abiga külgedelt parajaks ning õmblesin kehaosa kokku. Siis võtsin ette musta pluusi krae. Õmblesin selle eelkõige kinni seestpoolt ning seejärel väljastpoolt, kust jääb õmblus paistma. Nüüd on varrukate kord. Lõigete puudumise tõttu läksin jälle lihtsama vastupanu teed ja õmblesin kõigepealt musta pluusi kätised ruududlisele pluusile. Seejärel kõikasin jälle väiksema pluusi järgi mõlemad varrukad ühepikaks. Õmblesin varrukad pluusi külge nii, et paremad pooleks jääks vastamisi. Kahjuks mu mannil pole käsi ja ennast ma väga nõeltega torkida ei soovinud, seega otsisin välja mingi pluusi, mille järgi varrukad ette joonistada. Suskasin sisse nööpnõelad, et õmblemisel midagi paigast ei nihkuks ning tegin varrukad parjaks. Nüüd prooviisn lõpuks pluusi selga ja avastasin, et puusadest jääb kitsaks. Tahtsin korra juba meelt heita, sest olin selle töö peale juba nii palju aega kulutanud. Siis aga tuli meelde, et mul on üks jäänuste kotike, kuhu igasugusei paelu ja kumme kogun. Sealt leidsingi ühest ebaõnnestunud projektist järgi jäänud paelakese, mida ääristamiseks kasutada. Samuti sain sama kleidi küljest käesoleva projekti jaoks vöö. Seesama pael, millel alloleval pildil nööbiriba jookseb. Sellepärast ma ei raatsigi kunagi jäänuseid ära visata. Alati leidub midagi kasulikku. Harutasin pluusi puusadest veidi lahti ning ääristasin küljed vastleitud paeltega. Viimaseks õmblesin kleidilt alles jäänud laiemast paelast vöö. Nööbid tuli ka veel uuesti ette õmmelda. Kusjuures kätised jätsin ma väiksemaks õmblemata. Nihutasin lihtsalt nööbi asukohta nii palju, et need oleks mulle parajad. Selline on lõplik tulemus: Ise tegemise juures on kõige ägedam see, et kunagi ei tea päris täpselt milline on lõplik tulemus. Ja peaaegu alati on see oodatust natuke parem. Ja muidugi ka see, et tänava peal ei kõnni mulle keegi samasuguse riideesemega vastu.
0 Comments
Leave a Reply. |
MannOlen algaja hobiõmbleja, kellele meeldib kõike ise teha. Üritan vältida kiirmoodi ja tunnen rõõmu vanadele riietele uue elu andmisest. Archives
June 2019
|