Laste kõrvalt läheb igasuguste toimetuste tegemine järjest keerulisemaks. Rüblikud on nii aktiivseks muutunud ja muudkui võistlevad mu tähelepanu pärast. Nüüd otsustasin igatahes kõik muud tegemised kõrvale heita ning korraks õmblusmasinaga veidi aega veeta ja hinge tõmmata. Pere pisim üritab küll õmblusmasina pedaali kõigest väest enda kätte kangutada, aga muus osas oli ta isegi üllatavat leplik. Ma mängin, et väljas pole praegu sellist külma ja lund ning jätkan seda kevadist meeleolu, mida paar päeva nautida sai. Otsisin välja kõige kevadisemad/suvisemad asjad mis seal leidusid. Harutasin pluusi ülaosa lahti, keerasin ta teistpidi, et seljaosa jääks hoopis ette, ning õmblesin mannekeeni järgi parajamaks. Seejärel lõikasin varrukad maha. Keerasin ääred väljapoole ning kinnitasin mõne pistega. Ühendasin pluusiosa seelikuga ning võtsin seljast kitsamaks. Nüüd lõikasin kleidist suure jupi maha ning keerasin alumise ääre kahe korra. Seejärel tegin külgedelt parajaks. Ma esialgu ei plaaninudki kleiti nii kitsaks teha, aga laiemaks ta kuidagi ei sobinud. Lõikasin üleliigsed jupid maha ning sik-sakitasin kõik õmblused üle. Lisasin lõpuks kleidi alumisele äärele tükikese lillelist kangast ja kleit saigi valmis.
Ja minu päev on jälle korras. Õmblemine on vist ainus tegevus mida ma vaid iseenda jaoks teen. See on umbes sama lõõgastav kui shoppamine, aga raha ei kulu. Tuleks nüüd need ilusad ilmad ka ruttu tagasi.
2 Comments
Mann
17/4/2019 15:32:30
Tänan! 🙂
Reply
Leave a Reply. |
MannOlen algaja hobiõmbleja, kellele meeldib kõike ise teha. Üritan vältida kiirmoodi ja tunnen rõõmu vanadele riietele uue elu andmisest. Archives
June 2019
|